Kella poole üheksaks oli uudis levinud kulutulena üle kogu küla ja kummastavat vaatepilti kognes kaema mitu inimest.
Küsisime kommentaari kõigilt asjaosalistelt ja lähedalviibinud isikutelt ning avaldame eksklusiivse materjali otse sündmuspaigalt.
Samba autori väitel ei ole paanikaks põhjust. "Selline vajumine on täiesti tavaline ja sammas võib vajuda veelgi. Projekteerimisel on sellega arvestatud, samba ümbruses on piisavalt ruumi isegi juhuks, kui sammas peaks päris maadligi kalduma", ütles samba autor. Tema sõnade kinnituseks noogutas taustal neljateistkümneliikmeline autorite kollektiiv.
Kindlustusfirma esindaja nentis samuti, et juhtunus ei ole midagi ebatavalist. "Kõrgemad ehitised on ikka tavalisest kõrgema riskiastmega ja see kajastub ka kindlustuslepingus. Samba vajumine on siiski täiesti normaalne nähtus ja sellepärast, et ta veidi viltu on, ei hakka me küll mingit kahjutasu maksma", sõnas kindlustaja kindlal häälel.
Ehitusspetsialist, kelle poole ekspertarvamuse saamiseks pöördusime, selgitas kujunenud olukorda sisuliselt: "Sammas on selgelt viltu ja ilmselt kaldunud füüsikaseaduste mõjul. Midagi ulmelist ega üleloomulikku siin ei ole", ütles ta. "Ma ei ole küll seda sammast veel oma silmaga näinud, isegi sirgena mitte, sest viibin praegu pikemal komandeeringul Edela-Lapimaal, see on Loode-Soomes, aga sõber helistas mulle just äsja ja me arutasime seda". Ta lisas, et ilmselt on samba püstitamise juures millegagi puusse pandud. "Sellist asja tuleb ette, ka meil siin Edelas pannakse teinekord ikka täitsa üle mõistuse, aga õnneks on kõik need olukorrad lahendatavad. Paneme jälle toed alla ja seisab! Siis ongi kohe mitu sammast", lõpetas ta naljatleval toonil.
Kinnisvaraspetsialist, kes oleks soovinud avaldada ka oma nime, mida me kahjuks ei saa turvakaalutluste tõttu lubada, oli toimunuga hästi kursis ja paljusõnaline: "Selge see, et vajub. Kohe hooga vajub, palja silamaga on näha. Ma olen kogu aeg seda rääkinud ja nüüd on tulemus käes. Põllu peale ja rappa ei ole mõtet kõrgeid torne ehitada, madalad on kõige paremad, nii kaks-kolm korrust, aga viimasel ajal kipuvad need ka ümber kukkuma, pudenevad nii mis hirmus, meil on lihtsalt pinnas nii vilets ja kliima on ka selline, et korralikku vundamenti ei anna teha, muudkui kõigutab ..."
Samba omanikku ei õnnestunud uudise autoril täna tabada. Samba läheduses kõndinud mees, kes oli väga omaniku nägu, vastas kõnetamisele tõrjuvalt ja pistis jooksu. Teda leebete sõnadega jälitades ja kättejuhtuvate pehmete esemetega tema poole heites, ei õnnestunud teda siiski tabada.
Linnapea, kohalik parteijuht ja keskkomitee esimees, kes oli samba kõrvale oma maastikuauto parkinud, muutus meie küsimuse peale: "Mis teie sellest sambast arvate?" turtsuvalt tõredaks. "Mina ei räägi teile midagi! Minge minema! Minge küsige nende käest kes tegid! Minge pärige oma ülemuste käest! Minge kuke saba alla!", vingus ta nohuse häälega, nagu oleks tal pesulõks ninas.
Pika veenmise peale õnnestus meil parteibossi tähelepanu juhtida tema pea kohal kõikuvale sambale. "Ma ütlesin, et see kukub teile endale pähe!", röögatas ta ja tatsas, koos oma miniseelikus kaaslasega, eemale. Rahva sekka.
Korrashoiu-hooldustöötaja, kes sambaesisel platsil ämbrit enda järel lohistas, vehkis meie poole ähvardavalt oma neoonvikekaaretriibulise mopivarrega, aga olles näinud meie töötõendeid, leebus ja lausus mesimagusal häälel: "Mina ei tea midagi, minul kästi ainult sitt ära koristada. Plats peab ju libe olema, kohe tuleb järgmine sambafestival."
Kolm koolipoissi, kes sammast usinalt togisid, kutsusid ka meid appi. "Vahva oleks kui selle päris pikali saaks!" Miks nad sammast ümber lükata tahavad, nad selgitada ei osanud. "Noh, ilgem kõmakas käiks ju ...", sõnas üks poisike ähkides. "Mis nad topivad seda siis siia, kui teha ei oska", arvas teine hoogu võttes.
Pika mantliga mees, kes ületee kirikust asja kaema tuli, teadis, et ei see sammas kuku kusagile. "Õnnistatud olgu see, kes samba siia püsti pani, taevasse on see rist suunatud ja nii ta jääb igavesti ja isegi kui ta viltu on, ei suuda miski maapeal teda kõigutada."
Politseinik: "Meile ei ole selle kohta avaldust tehtud. Kas te soovite kaebuse esitada? See sammas peab siin olema. Kuule, too autost seda kilelinti, tõmbame igaks juhuks ette. Kodanik, ärge muretsege me tegeleme sellega ..."
Turist: "Mulle meeldib teie sammas väga, ma olen sellest väga palju kuulnud ja lugenud, see harmoneerub ümbritsevate kuplitega, toob esile teie kandi ilu ja näitab teie inimeste sügavat hingestatust. Kas te teate, et aastasadade eest, siis kui minu esivanemad kinkisid selle samba teile, oli ta kaetud puhta kullaga? Palun kas te pildistaksite mind selle taustal, ma näitan seda meie külas."
Disainer ja vabakunstnik, keda kohtasime samba varju raadiusse jäävas kohvikus, jäi meie küsimuse peale mõtlikuks. "Ma olen seda sammast jälginud juba aastaid ja täheldanud kõikumist ka varem. See on selle postamendi ainus huvipakkuv omadus, midagi muud ma temas küll ei näe." Ütles kunsnik kohvitassist konjakit rüübates ja lisas peale lühikest mõttepausi: "Nad oleks pidanud selle toru kohe alguses korralikult laiguliseks maalima, mitte ootama kui sinna sammal ja vetikad sisse kasvavad. Siis oleks külarahvas kah aru saanud, mis asi see on."Ministereeriumi sambaosakonna pressiesindaja teatas, et sambaga on kõik korras ja olukord on kontrolli all. "Luure käib, me jälgime sammast ööpäevaringselt, välja on saadetud eriväljaõppe saanud rühm ja meie osakonna staabis suhtutakse samba liikumisse ülima tähelepanuga. Me kaitseme sammast lõpuni isegi siis, kui ta peaks langema", raporteeris pressiesindaja, kandu kokku lüües ja kulpi visates.
Ministeerium ei soovinud kommenteerida väidet, nagu oleks sammas kallutatud tahtlikult. Sõltumatu teabeagentuuri vahendusel on siiski levinud seni kinnitamata ülisalajane informatsioon, samba võimalikust demonteerimisest ja selle saatmisest demokratiseerimise missioonile, meile sõbraliku riigi palvel ja üleilmse vahujagamise üksuse koosseisus.
Laiast maailmast. Viltuseid rajatisi on täheldatud ka mujal. Koolis käinud inimesed on lugenud ja paljurännanud inimesed näinud, et kalduvaid ehitisi on kaugel Tartus ja Itaalias, mida tihti ekslikult peetakse moodsa arhitektuuri kallutuseks. Tornide vajumise tegelik põhjus on lihtsalt MASU ehk mahasurutis ja pikalikukkumise vastu aitab mahatõmbamine. Nagu ütleb Silverstein, "PULL IT".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar